Jooks/sörkimine:
Kõige suurem on mõju liigestele, pideva põrutuse tõttu: puusa-, põlve- ja hüppeliigesed, tööd teeb ka õlavarre kolmpealihas. Olenevalt inimese jalalabade tasakaalust tulenevad ka pinged mõningate variatsioonidega skelett-lihassüsteemis.
Pikk distants: reie tagaküljelihased, sääre-kolmpealihas, põlved, kannad, nimme-ruutlihas, pirnlihas, tuharalihaste grupp, kõhulihaste grupp, trapetslihas, deltalihas, suur ja väike ümarlihas.
Sprint: reie tagaküljelihased, sääre-kolmpealihas, nimmeruutlihas, pirnlihas, niude-nimmelihas. Kuna lühikesed kiirendused eeldavad jõudu jala kõrgemale tõstmiseks ja sammusageduse suurendamiseks avaldab päkkadel jooks enam survet säärtele ja jalalabadele. Staadionil ühes suunas kurvide jooksmine avaldab rohkem survet sisemisele puusale ja jalale. Reie tagakülje ja kubeme vigastused võivad tekkida stardipakkudelt lähtel. Kiirenduste tõttu on sage pingete tekkimine kaelas.
Jalgrattasport:
Pideva painutatud kehaasendi tõttu läheb pingesse alaselg, samuti kaela sirutajalihased, õla ja rinnalihased, trapetslihas, käed, randmed, käelabade vaevused tulenevad ratta juhtrauale kantud raskusest – pitsub ulnaarnärv, reie-nelipealihas, reiepainutajad, tuharalihased, sääre kolmpelihas. Pinged randmetes võivad tekkida käe haardest, pidevast painutajate pingest.
Raskuste tõstmine:
Pinge on kogu kehale. Ülemäärane kõhulihaste treening võib viia nimme-niudelihase tasakaalust välja – võivad tekkida seljalihaste probleemid. Pinged tekivad, kui stabiliseerivad lihased ei ole pisavalt tugevad, tehnika ei ole korrektne, või on raskused liiga suured. Üks kehapool on sageli nõrgem kui teine, see võib tõstmisega süveneda. Tähtis on lihastasakaalu saavutamiseks treenida kõiki lihasgruppe, sest vigastused tekivad tavaliselt tasakaalust väljas lihasgruppidest.
Suusatamine:
Murdmaa: kõhulihased, õlalihased, käelihased, reie-nelipealihas, reiepainutajad. Vabatehnika avaldab enam survet põlve ja puusaliigestele.
Mäesuusatamine: keha on pidevas pinges, enim saavad koormuse reie-nelipealihas, põlvesidemed ja menisk.
Tennis/ sulgpall/ käsipall:
Pinge on eriti kätes ja käsivartes. Ka küünarliigeses, õlaliigeses, deltalihas, trapetsi alumises osas. Pingete tekkimisel küünarliigeses ja käsivarres on tavaliselt süüdi halb rüht, tehnika või ülekoormusest tulenevad pinged.
Squash:
Lisaks eelnevale lisanduvad squashis veel ka tuharad, reie- ja säärelihased, põlved, hüppeliigesed, selg. Squash annab seljalihastele suure koormuse samas kui kõht niipalju trenni ei saa, millest tulenevalt võib selg valu tegema hakata. Kõige lihtsam lahendus on teha lisaks seljavenitustele kõhulihaseharjutusi, kuna kõhulihased toetavad selga.
Korvpall:
Põlved on mõjutatud pidevast hüppamisest ja maandumisest, samuti jätab poolkükis asend põlve külgsidemed lõdvaks, mis soodustab vigastuste teket. Sääred ja achilleuse kõõlused valutavad hüppamisest. Reie painutajad on sageli pinges. Rinna ja õla lihased on pinges käte pidevast üleval hoidmisest.
Jalgpall:
Põlvevigastused tekivad sageli pööretest jooksmisel ja löömisel. Puusad, kube, jalad, põlved ja hüppeliigesed on pinges. Jooks suurel kiirusel, kiirendused ja pidurdused põhjustavad mikrotraumasid lihastes ja sidemetes.
Ujumine:
Suure koormuse saab ülakeha – selja lailihas, käed, rinna- ja kõhulihased.
